Seitse suurimat müüti ja valet meie toidu kohta

Sisukord:

Seitse suurimat müüti ja valet meie toidu kohta
Seitse suurimat müüti ja valet meie toidu kohta
Anonim

Kas värske piim ja nisu on ebatervislikud? Täielik jama, ütleb toitumisekspert Martein Kattan. See lükkab ümber meie toite ümbritsevad suurimad müüdid ja valed

Kui inimene tunneb end halvasti, arvab ta sageli, et see võib olla tingitud toidust, mida ta sõi, ütleb Hollandi toitumisekspert Martein Kattan Deutsche Welle'ile.

Teisest küljest on sadu teooriaid selle kohta, millised on kõige kasulikumad toiduained, mis kaitsevad erinevate haiguste või allergiate eest. Martein Kattan on uurinud levinumaid toidu väiteid ja reklaamisõnumeid ning lükkab ümber mõned püsivad müüdid:

Müüt nr 1: biotoidud on paremad kui teised

Näiteks on mahepõllumajandus mullale väga kasulik. Kuid kahjuks pole mahetoidud kasulikumad kui teised traditsioonilise põllumajanduse toodetud toidud. Toiduainetes sisalduvad pestitsiidide kogused on üldiselt nii väikesed, et neil ei ole olulist rolli. Tõsi, maheköögiviljad sisaldavad vähem nitraate kui teised, kuid pole väga selge, et see on eelis. Kunagi arvati, et nitraadid muutuvad inimkehas nitrititeks ja nitrosamiinideks, mis põhjustavad vähki.

Kuid täna teame, et see pole üldse tõsi. On isegi võimalik, et nitraadid alandavad vererõhku, mis poleks sugugi halb. Ometi on palju muid põhjuseid, miks mahepõllumajandust tasub toetada. Näiteks põllumehed, kes kasvatavad oma loomi ökoloogiliselt, kasutavad tavapärasest vähem antibiootikume. Antibiootikumide liigkasutamine põhjustab resistentsete bakterite teket, mis on ohtlikud ka inimestele.

Müüt nr 2: sööge rohkem toorest taimset toitu

Köögiviljad ei ole väga toitaineterikkad. Küll aga sisaldavad need palju C-vitamiini ja foolhapet. Nende kuumtöötlemisel, näiteks keetmisel, läheb osa C-vitamiini sisaldusest kaduma, kuid see ei tohiks meid muretseda, sest tänapäeval saame C-vitamiini kätte mitmel erineval viisil. Köögiviljade kuumtöötlemisel on aga mitmeid eeliseid: see hävitab mõned ohtlikud bakterid – näiteks Escherichia coli, mis põhjustab praegu USAs toore köögivilja ja salatite tarbijatele suuri probleeme.

Müüt nr 3: lehmapiim on ebatervislik, põhjustab palju allergiaid

Piimarasvad pole tõesti head: need tõstavad veres kolesterooli, s.t. suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Seetõttu on hea osta väiksema rasvasisaldusega piima. Muidu sisaldab piim väärtuslikke koostisosi: vitamiini B-12, joodi, kaaliumi ja tsinki. Piim on ka taimetoitlastele oluline valguallikas.

1–2 protsenti väikelastest on tõepoolest piimavalkude suhtes allergilised, kuid vananedes see probleem väheneb. Ja piimasuhkrut ei talu mõnikord hästi Aafrika, Aasia ja mõnede lõunaeurooplaste inimesed, mis aga avaldub vaid suure piimatarbimisega. Piima tarbimisel on aga ka varjukülg: see võib meestel suurendada eesnäärmevähi riski, kuid minimaalsel määral. Meil on rohkem põhjust väita, et piim aitab kaitsta käärsoolevähi eest.

Müüt nr 4: süsivesikud annavad täiskõhutunde

Iga dieet mõjutab meid, olenemata sellest, kas see põhineb süsivesikute, rasvade tarbimise vähendamisel või panustab lihts alt vähemale toidutarbimisele. Dieeti pidades sööme vähem, sest me ei saa süüa kõike, mida tahame. Ja see vähendab kalorite tarbimist.

Inimese evolutsiooni 3 miljardi aasta jooksul on keha õppinud mitte raiskama kaloreid. Ükski söömisel saadav energia ei lähe raisku – olgu jutt süsivesikutest, valkudest või rasvadest. See on nagu panga hoiukonto: vahet pole, millisesse panka me summad laome, vaid see, kui suured need on. Kõik käib sama konto kaudu ja meie puhul - meie kõhus.

Müüt nr 5: nisutooted on tervisele kahjulikud

On inimesi, kes ei talu gluteeni ja võivad nisuproteiinidest tõsiselt haigestuda. Selline on näiteks tsöliaakia – tõsine haigus, mis on aga väga haruldane: haigestub mitte rohkem kui 1–5 inimesel tuhandest. Siiski pole valdaval enamusel nisutoodetega probleeme. Vaatamata kõikidele teaduslikele teadmistele reklaamitakse neid tooteid pidev alt kui paljusid meie terviseprobleeme põhjustavat.

meil kõigil on need: kogeme valu, väsimust, kurnatust, depressiooni. Miljonid inimesed üle maailma kannatavad seedetrakti probleemide all ning neid mõjutavad tugev alt nn. platseebo efekt. Seetõttu süüdistatakse nisu sageli kõigi kurjade põhjustajana, ilma et oleks tõendeid selle kohta, et see võib inimesi massiliselt haigeks teha.

Müüt 6: C-vitamiin aitab külmetuse vastu – mida rohkem, seda parem

See teooria on suures osas testitud. Tulemus: C-vitamiin ei kaitse külmetuse eest. Kui inimene võtab regulaarselt (iga päev) C-vitamiini šokidoosi, kestab järgmine külmetus 5 päeva asemel - ainult neli ja pool. Selle efekti saavutamiseks peab ta aga iga päev jooma 1000 mg C-vitamiini – mis pole sugugi tervislik.

Kaks ulatuslikku uuringut on tõestanud, et C-vitamiini liigne tarbimine võib põhjustada neerukivide moodustumist. Teisisõnu: me ei saa karistamatult võtta suuri annuseid C-vitamiini.

Müüt nr 7: suhkur põhjustab lastel hüperaktiivsust

Teooria, et nn Laste hüperaktiivsuse sündroomi põhjustab suhkur, mis sai alguse 50 aastat tagasi USA-st. Kuid vahepeal on see teooria osutunud valeks. Hiljem väideti, et haigust ei põhjustanud mitte suhkur, vaid kunstlikud värvained. Kuid see pole ka kindl alt tõestatud.

Millised on tõelised ohud?

Tõelised ohud meie tervisele on suitsetamine, alkohol ja ülekaal. Arenenud tööstusriikide suurim probleem on see, et toitu on saadaval külluses. Ja ülekaal põhjustab paljusid haigusi, sealhulgas vähki.

Martin Kattan on Amsterdami Vabaülikooli tervisliku toitumise professor ja raamatu "Miks leib ei kahjusta meid ja mikrolaineahi ei hävita vitamiine" autor.

Soovitan: